Kuvatud on postitused sildiga Kogumikud. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Kogumikud. Kuva kõik postitused

pühapäev, 16. märts 2008

Skeleton Crew


"Skeleton Crew" lühijuttude kogumik lasti esimest korda välja aastal 1985. Selles sisaldub 22 lugu, seejuures ka nüüd filmiks tehtud "The Mist" (millest tegin negatiivse arvustuse Filmiploogi).
Mulle meeldib see, et tühjal lehel enne sisukorda on üks lause - 'Do you love?', mis kordub ka mitmes antud kogumik olevas loos. See seob neid kokku ja on ise nii mitmekülgne, et seest hakkab soe kohe.

"The Mist" on minu meelest ka ehk raamatu kõige parem lugu. See räägib kahtlasevõitu udust, mis väikelinna enda alla matab ning mille sees leidub olendeid, kelle kätte pigem sattuda ei tahaks.

"Paranoid: A Chant" on selle pärast huvitav, et ta pole lugu, ta on nagu.. mingis teises formaadis. Ma ei tea, kas seda luuletuseks tohib kutsuda, ei riimu ja on salmides. Teemaks on aga see, et minategelane räägib, kuidas ta ei saa enam välja minna, sest seal on mees vihmakeebis. Haarab ka sellesse paranoiasse.. põnev on. Väga lühike, oma neli lehekülge.

Väga meeldis ka "The Raft", kus noorukid lähevad õhtul parve peale, mis keset vett asub. Tagasi rannale saamine kavatseb aga probleemne olla, sest nad märkavad, et vees on midagi, mis neile järjest läheneb..

"Skeleton Crew" oli esimene Kingi kogumik, mida ma lugesin. Ma ei pidanud pettuma. Lugusid on mitmesuguseid, igav juba ei hakka.

neljapäev, 13. märts 2008

Night Shift


Viimati sai lõpetatud "Night Shifti" lugemine. Esimest korda väljastati see aastal 1978
Selles kollektsioonis sisaldub 19 lühilugu, millest kuulsaim on ehk "Children of the Corn". Kaheksast on filmiadaptsioonid, millest õnneks/kahjuks pole ma ühtegi näinud pole. Loost "Trucks" on tehtud kaks, millest ühe filmi nimi on "Maximum Overdrive" (1986) ja mis on Kingi endagi jutu järgi suur läbikukkumine - kuigi ta ise oli režissöör. Selle kõik aga kõrvale jättes, kollektsioonis endas olid pea kõik lood väga nauditavad.

Isiklikud lemmikud olid "The Boogeyman" ja "Strawberry Spring", mõlemad väga efektse lõpu tõttu. "The Boogeyman" räägib mehest, kes läheb psühholoogi juurde, et jutt enda pere traagilisest saatusest enda õlult ära saada. Tema süüdistab selles kolli, kes end kapis peidab.

"Strawberry Spring" oleks nagu jutt ilmanähtusest - kuidas iga kaheksa või kümne aasta tagant tuleb 'strawberry spring', mil külm talv murdub ning kõik hakkab järsku sulama. Sellega kaasneb udu, mis kõik endasse mähib.. ning mõrvar, kes liigub selle udu sees, tappes ühe ülikooli õpilasi, kes sel ajal õhtul ringi liikuma on läinud.

Teada on, et King kasutab enda juttudes sageli ühte piirkonda - Castle Rock'i, mis küll tegelikkuses sellisel kujul ei esine. Samuti põimuvad ta lood kokku minu jaoks täiesti uskumatult sujuval viisil. Mainin ma seda sellepärast, et antud raamatus sai mitu korda mainitud kurikuulsat kohta 'Salems Lot, millest on Kingil ka omaette raamat. Lugudes "Jerusalem's Lot" ning "Sometimes They Come Back" kohtab seda taaskord põgusalt.

Etteruttavalt ütleks, et see siiski pole minu silmis kõige parem Kingi kogumik - suurematest kogumikest meeldis mulle rohkem nt "Skeleton Crew". Siiski on see kindlasti väärt ehk mitmekordsetki lugemist, kuna iga lugu siiski üllatab oma geniaalsusega.