On Writing: A Memoir of the Craft

Väljastati 2000. aastal. See on SK üks paarist vähesest non-fiction raamatust. Selles King seletab, millest ühe potentsiaalse kirjaniku varustus koosnema peaks. Samuti on kirjas tema elulugu, täpsemalt see, mis mõjutas tema kirjanikuteed.

Mulle väga meeldis see eluloo osa just sellepärast, et see näitas, kuidas King ise oli ka alguses lihtsalt üks tavaline laps, kuidas temast sai ambitsioonidega nooruk ning et tema kirjanikuks saamine ei tulnud niisama. Huvitav oli lugeda, et ta nii mõndagi lugu kirjutas põlve peal, oodates, et neis laundromat'ide pesumasinates ta pesu puhtaks saaks. Et neil oma naise Tabitha'ga ei olnud elu algusest peale roosiline, vaid nad pidid haagissuvilas elama jne.

Samuti räägib ta oma traagilisest avariist, kus ta eluohtlikke vigastusi sai ning kuidas ta sellest üle sai ning edasi kirjutama hakkas.

Praktiline, kirjutamist õpetav/seletav osa on samuti huvitav, kuigi mulle endale tekitas tunde, et inglise keeles kirjutamine mind kui mitte inglise keele kui emakeelega sündinut kuhugi ei vii.

Lõpus on lisatud ka 1408 esimene ja teine draft, näeb, mis oli alguses ning mida oli vaja muuta, ära võtta, juurde panna jne.

Kangesti meeldis mulle raamatus üks seik, kus SK kirjutab, kas kirjutamisseminarid on tarvilikud ja kirjanikku abistavad või mitte.

"It is, after all, the dab of grit that seeps into an oyster's shell that makes a pearl, not pearl-making seminars with other oysters."

Kokkuvõtlik ja põnev, praktiline raamat neile, keda huvitab Kingi kirjanikutee ja/või kuidas oma kirjutamist parandada.

Skeleton Crew

"Skeleton Crew" lühijuttude kogumik lasti esimest korda välja aastal 1985. Selles sisaldub 22 lugu, seejuures ka nüüd filmiks tehtud "The Mist" (millest tegin negatiivse arvustuse Filmiploogi).
Mulle meeldib see, et tühjal lehel enne sisukorda on üks lause - 'Do you love?', mis kordub ka mitmes antud kogumik olevas loos. See seob neid kokku ja on ise nii mitmekülgne, et seest hakkab soe kohe.

"The Mist" on minu meelest ka ehk raamatu kõige parem lugu. See räägib kahtlasevõitu udust, mis väikelinna enda alla matab ning mille sees leidub olendeid, kelle kätte pigem sattuda ei tahaks.

"Paranoid: A Chant" on selle pärast huvitav, et ta pole lugu, ta on nagu.. mingis teises formaadis. Ma ei tea, kas seda luuletuseks tohib kutsuda, ei riimu ja on salmides. Teemaks on aga see, et minategelane räägib, kuidas ta ei saa enam välja minna, sest seal on mees vihmakeebis. Haarab ka sellesse paranoiasse.. põnev on. Väga lühike, oma neli lehekülge.

Väga meeldis ka "The Raft", kus noorukid lähevad õhtul parve peale, mis keset vett asub. Tagasi rannale saamine kavatseb aga probleemne olla, sest nad märkavad, et vees on midagi, mis neile järjest läheneb..

"Skeleton Crew" oli esimene Kingi kogumik, mida ma lugesin. Ma ei pidanud pettuma. Lugusid on mitmesuguseid, igav juba ei hakka.

Needful Things

"Needful Things" avaldati esimest korda aastal 1991. See romaan on nii hästi läbi mõeldud, et seda on raske uskuda.

Teemaks see, kuidas ühel rahulikul päeval vaikses Castle Rock'i linnas avab uustulnuk nimega Leland Gaunt nende tänaval poe "Needful Things". Kõik peavad poe nime veidraks, kuid ometi ei suuda uudistama minemata jätta. Ometi leiabki iga inimene endale täpselt selle, mida ta kogu südamest tahtnud on. Seda kõike seejuures väga taskukohase hinna eest - ainus asi, mis Gaunt kliendilt veel palub, on ühe väikese triki tegemine, mis kõik näib väga süütu naljana mõne muu linnaelaniku kulul. Ainus, kes uuest poest ekstaasis pole, on šeriff Pangborn, kes hakkab uurima, ega Leland Gaunt ei ole kuidagi seotud linnaelanike järjest vägivaldsema käitumisega.

Minu jaoks oli imetlusväärne just see, kui ilusti kõik üksteisega kokku seotud sai. Ühel hetkel ma avastasin, et ma mõtlesin, et "Issand kui kaval Leland Gaunt ikka on.." ja siis tuli meelde, et nende keerdkäikude taga on ju siiski kirjanik, mitte väljamõeldud tegelane.
Kindlasti üks lemmikumatest Kingi raamatutest. Lihtsalt ei suutnud raamatut ära panna, nii oli vaja teada, mis siis ikkagi järgmiseks juhtub ja kuidas mõni inimene selle nalja peale reageerib. Mulle pakkus nalja see, et ka erinevate kirikute inimesed said lisaks oma usuerinevustele veel põhjusi, miks üksteisega kana kitkuda tarvis.

Night Shift

Viimati sai lõpetatud "Night Shifti" lugemine. Esimest korda väljastati see aastal 1978
Selles kollektsioonis sisaldub 19 lühilugu, millest kuulsaim on ehk "Children of the Corn". Kaheksast on filmiadaptsioonid, millest õnneks/kahjuks pole ma ühtegi näinud pole. Loost "Trucks" on tehtud kaks, millest ühe filmi nimi on "Maximum Overdrive" (1986) ja mis on Kingi endagi jutu järgi suur läbikukkumine - kuigi ta ise oli režissöör. Selle kõik aga kõrvale jättes, kollektsioonis endas olid pea kõik lood väga nauditavad.

Isiklikud lemmikud olid "The Boogeyman" ja "Strawberry Spring", mõlemad väga efektse lõpu tõttu. "The Boogeyman" räägib mehest, kes läheb psühholoogi juurde, et jutt enda pere traagilisest saatusest enda õlult ära saada. Tema süüdistab selles kolli, kes end kapis peidab.

"Strawberry Spring" oleks nagu jutt ilmanähtusest - kuidas iga kaheksa või kümne aasta tagant tuleb 'strawberry spring', mil külm talv murdub ning kõik hakkab järsku sulama. Sellega kaasneb udu, mis kõik endasse mähib.. ning mõrvar, kes liigub selle udu sees, tappes ühe ülikooli õpilasi, kes sel ajal õhtul ringi liikuma on läinud.

Teada on, et King kasutab enda juttudes sageli ühte piirkonda - Castle Rock'i, mis küll tegelikkuses sellisel kujul ei esine. Samuti põimuvad ta lood kokku minu jaoks täiesti uskumatult sujuval viisil. Mainin ma seda sellepärast, et antud raamatus sai mitu korda mainitud kurikuulsat kohta 'Salems Lot, millest on Kingil ka omaette raamat. Lugudes "Jerusalem's Lot" ning "Sometimes They Come Back" kohtab seda taaskord põgusalt.

Etteruttavalt ütleks, et see siiski pole minu silmis kõige parem Kingi kogumik - suurematest kogumikest meeldis mulle rohkem nt "Skeleton Crew". Siiski on see kindlasti väärt ehk mitmekordsetki lugemist, kuna iga lugu siiski üllatab oma geniaalsusega.

Sissejuhatuseks

Võiks küsida, et miks selline blog - lühike ja aus vastus sellele oleks see, et ma armastan Stephen kingi raamatuid. Niisiis võiks seda ka ülejäänud maailmaga jagada.. või siis, vähemalt endalegi jätta mingisuguse ülevaate.

Igal juhul võib oletada, et siit võib leida kas:
a) midagi Stephen Kingi kohta
b) SK raamatute ülevaateid
c) updeiti selle kohta, kus ma SK raamatutega praegu olen
d) all of the above.. and more

Mina armastan SK'd lugeda inglise keeles, lihtsalt kuna ma leian, et tõlkimine võtab ära osa sellest maagiast, mida kirjanik enda raamatusse paneb. See, et ta valis just ühe sõna, mitte selle sünonüümi - ega tõlgitud variandis nii kindlalt ju ei tea.

Mul on praegu, 13. märtsil 2008, 30 SK raamatut, millest kõigist ma plaanin rohkemal või vähemal määral rääkida. Seejuures üks raamat kordub ('The Cell'), nii et erinevaid on siiski 29. Tellisin ka mõnda aega tagasi ära pikema versiooni 'The Stand'ist, millest mul on lühem ning vägagi kapsam versioon.

Plaanis on kõik SK raamatud endale soetada vähemalt ühes eksemplaris.

Lõpetuseks ütleks nii palju, et ma ei ootagi, et kõigile minu blogiidee loogiline või hea tunduks, nii et sel teemal ei ole vaja eraldi kommenteerida. Kui aga meeldib/huvitab, siis palun, jääge kauemakski. :)